16.

Aitäh kõikidele, kes on kommenteerinud ja kirju kirjutanud. Väga julgustav ja hea on olnud neid lugeda!

Tänases postituses proovin vastata teisele esitatud küsimusele. See tuleb ühe spetsialisti poolt, kes töötab ka autistlike laste vanematega. Nagu olen kirjutanud ja teame, tuleb tihti nende lastega eesmärkide saavutamiseks ühte ja sama asja õpetada/korrata tihti paarkümmend või rohkem kui sada korda, et tulemus tuleks. Küsimus on siis selles, et kuidas motiveerida lapsevanemaid ja lapsega tegelevaid inimesi mitte alla andma ja järjekindlalt õpetamist jätkama?

Taaskord väga kompleksne ja keeruline küsimus, millele üheselt on väga raske vastata :). Proovin siiski ja kutsun omakorda postitust lugevaid lapsevanemaid ka ise kommenteerima ja oma seisukohta väljendama.

Esimesena tekib mul küsimus, et kas autistliku lapse vanem on üldse see, kes peaks sellega tegelema? Ideaalis võiks muidugi olla enamus lapse arendamisest vastavate spetsialistide õlgadel, kuid Eestis see kahjuks enamasti nii veel ei ole. Ja tihti peavadki lapsevanemad võtma endale väga suure koormuse selles osas. Ja mõistagi kui lapsevanemad käivad tööl, siis ei jäägi palju aega ega energiat üle. Sageli võib-olla loodetakse ka selle peale, et küll tuleb või et kuidagi ikka saab....ja aastad lähevad...

Mulle näib, et üheks kõige paremaks viisiks oleks ehk see kui nii lapsevanemad kui ka spetsialistid näeksid ja saaksid väljaõppe riikides, kus kogu autismi teraapia on palju paremini arenenud ja läbi selle saaksid ka Eestis muutusi teha ja siis see teadmine võiks omakorda vaikselt paljuneda... Mulle näib, et sellest jääb väheseks kui vanem käib psühholoogi juures, kes annab talle piktogrammi ja juhised ning saadab siis ta koju õpetama. Vaja oleks ehk seda, et psühholoog tuleks ka koju ja räägiks, kuidas keskkonda võiks lapse jaoks kohandada (odavate materjalidega) ja reaalses elus seda piktogrammi kasutamist näidata ja superviseerida....? Ja vanemat siis kiita.... siin ma jõuan taas selle mõtteni, et välismaal on tihti kõik see käigus koolis ja alles siis teeb vanem natuke muutusi ka kodus...pidevalt on spetsialisti ja lapsevanema koostöö olemas.

Arenguliselt mulle näib, et me oleme alles selles faasis, kus võiks vanemale tagada järjepideva nõustamise lapse häirest ja toetuse selles olukorras... ma ei oska ütleda kuivõrd paljud oleks valmis last kodus pidevalt õpetama ja millest neil võiks puudu jääda...? Kas oleks kasu sellest, kui psühholoog tuleks koju ja juhendaks seal???

Ja kui me räägime spetsialistidest, siis enamus neist on eripedagoogid ning nagu on räägitud, peavad nad oskama tegeleda igasuguste erivajadustega lastega ning ei saa väga spetsialiseeruda. Ning tihti ei võimalda rahastussüsteem neil ka rohkem kui paar korda nädalas ühe ja sama lapsega tegeleda...siit tekib jälle küsimus kui süstemaatilist tööd oleks võimalik selle lapsega teha...lasteaiakasvatajate puhul on tegu jälle suure koormusega ja nad peavad tegelema mitme lapsega (siinkohal ma ei tea mitu last on kasvataja kohta Nukitsamehe rühmades) korraga. Usun siiski, et hea tahtmise ja väljaõppe korral on see võimalik, aga praegu on sageli vaja selle väljaõppe jaoks minna väljapoole Eestit...

Ka siin, kus õpetajatel ikkagi on päris hea väljaõpe olemas, on eriti just vanemate laste osas õpetajatel (vähemalt osadel) mulle tundub tekkinud selline minnalaskmistunne...võib-olla see, mis spetsialisti motiveeriks rohkem pingutama oleks palk? Või see, et palk tõuseb kui spetsialist ennast täiendab? Samas kas see muudaks ta suhtumist? Üks kool, mida ma olen viimasel ajal jälginud ja mis asub Londonis kannab üldnimetust "ambitious about autism" ehk siis nende põhimõtteks võiks teisisõnu olla see, et iga spetsialist annab endast iga tund maksimumi, et sellest autistlikust lapsest saaks iseseisev inimene. Samas mõnes muus kohas ehk oleks see pigem see, et niikuinii ta jääb elu lõpuni 24h hoolekande teenuse alla, mis siin siis vahet on, kas ta räägib või ei räägi...?

Ma ei tea kui hästi see teema sai nüüd käsitletud... seetõttu ootan teie mõtteid siia kommentaaridesse...seda enam et ma ei ole ei lapsevanem ega ka Eestis lastega töötav spetsialist...