esmaspäev, 22. aprill 2013

26.

Peaksin vist tegema varsti eraldi rubriigi "Mis täna tööl juhtus". Kahjuks ei alanud nädal väga positiivselt. Pärast minu ettekannet tahtis üks meie vanemõpetajatest ka videoga mudeldamist proovida ja õpetada oma 9 aastasele õpilasele ka karuga mängimist. Tegime siis temaga juba video valmis- laps söödab kõigepealt kahte karu ja siis peseb nõud ära ja paneb restile kuivama. Ise olin täitsa rahul, aga märkasin, et mingil põhjusel ei olnud õpetaja juba kuskil 2 nädala jooksul sellega alustanud. Küsisin täna lõpuks, et milles asi. Tuli välja, et direktor ja üks tähtis õpetaja teismeliste kooli poolelt (kes teeb ka PhD alternatiivsete suhtlusvahendite teemal) olid, video nägemata, meie selja taga asja arutanud ja otsustanud, et sellist asja pole lapsele vaja õpetada. Ta on liiga suur ja mänguoskuste õpetamine oleks tõeline aja raisk ja ei arendaks ju teda üldse edasi mitte mingil moel! Ning selle peale pole väärtuslikku aega vaja kulutada. Ma suudaks sellele kõigele vähemalt 10 teaduslikult tõendatud argumenti vastu tuua, aga kuna otsus on tehtud, siis jääb asi katki. Vanemõpetaja nõustus minuga täielikult, aga ei julge siiski seda õpet läbi viia! Õpetaja proovis ennast kaitsta, et kui laps kõigepealt teeb nõudepesu koos mänguasjadega läbi, siis on tal hiljem juba kergem seda tegevust ennast läbi viia. Soovitati, et võiksime õpetada lapsele hoopis mingeid kasulikke oskusi- nagu kätepesu või laua koristamine. Ok, nõustun. Täna tegime juba esimese kätepesu õppevideo. Siiski see käib nii valusalt minu põhimõtte vastu, et koolis peaks olema lapsel tore ja lõbus ja hea olla. See sama poiss aga tõesti enamuse vabast ajast kas värvib või vedeleb diivanil, kui me teda õpetaks, siis see juba täidaks millegi meeldivaga tema vaba aega ja annaks talle ehk ideesid juurde.
Ma kardan, et seal on nende ABA vastasus jälle mängus. Lugesin just ühest raamatust, et ABA on siis hästi läbi viidud kui laps jookseb rõõmust ülesannete poole ja palub ise, et temaga asju koos tehtaks.


See sama PhD naine on reedeti selles teismeliste põhikooli grupis. Seal reaalselt, nagu enne ka kirjutasin, enamik lastest lihtsalt vedeleb suure osa ajast maha. Samal ajal kui õpetajad kas suitsetavad, lobisevad või internetis asju teevad. Üks poistest, mis mind väga häiris, näiteks lebab suure osa ajast diivanil, paneb endale käe püksi ja siis nuusutab ja paneb näpud suhu! Sellist käitumit mulle tundub teeb ta lihstalt igavusest ja keegi ei tee selles osas ka midagi. Ehk kui me õpetaks kasvõi 9-aastasele lapsele, mida mänguasjadega teha, siis nende käitumine oleks ka normaalsem...


Mind häirib see, et ma pean M'ga selliseid toredaid programme kahekesti salaja läbi viima. Ja täna jälle kui M video taustal üks-kaks-kolm kaasa ütles, oli see ainult minu rõõmustada.


M'i üheks lemmikmänguks vabal ajal on pärlite paela otsa toppimine. Täna ta kaotas ühe kogemata kuskile radika vahele ära ja siis me ei leidnudki seda. Ma proovisin küll otsida, aga see lõppes M'i jaoks tugeva afektihooga. Proovisin ta siis võimalikult kiiresti toimetada päevakavas järgmise punkti juurde. Läksime siis õue, ta oli enam-vähem rahunenud. Ta läks kiige juurde ja samal tormas üks suurematest poistest teda kallistama. Kui teine ka ta juurde tormas, siis proovisin teist veidi takistada, et nad koos talle peale ei lendaks. Selle peale see teine poiss ütles mulle ungari keeles paar krõbedamat sõna- õpetajate poolt ei tulnud tagasisidet. Selle asemel ütles see õpetaja, kellele ei meeldi kui palju ma M'ga tegelen, et ma ei peaks neid takistama, vaid peaksin neil laskma M'iga suhelda. Ütlesin enda kaitseks, vigases ungari keeles, et M oli just paar minutit tagasi väga vihane, õpetaja jäi aga enda arvamuse juurde. Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas selline "tutvuma õppimine" toimub. Kui iga kord teevad kaks poissi seda valesti ja M läheb endast välja? Ehk see on see sama, et küll M lõpuks harjub ära. Selle tagajärjel läks vähemalt pool õuesoleku ajast, mis oleks võinud olla rahustav selle peale, et uut hoogu ära hoida...


Kui ma ise M'ga õpin või tegelen ja uusi asju talle välja mõtlen, siis ta on õnnelik ja naerab ja mina ka. Ja nii on väga lihtne tegelikult need päevad üle elada. Samas ma kujutan ette, et ma peaksin veetma enamuse päevast keelamise peale ja niisama olemise peale, siis võib suhteliselt kiiresti läbi põleda küll. Nende kahe suurema poisiga enam muud ei olegi kui kaks õpetajat proovivad neid takistada, järgi joosta jne...


Lõpuks ka natuke rõõmsamat nooti- leidsin täna Humana poest 2€ -se Elmo. M'ile ja ühele teisele poisile meeldib koolipäeva lõpus vaadata youtube'st Elmo ja telefoni videot. Telefon on neil juba olemas, nüüd Elmo ka. Ta on natuke juba selline erihuvi neil..







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar