1.

Kirjutan seda päevikut osaliselt endale, aga ka selleks, et jagada siinset kogemust oma tuttavatega Eestist. Kuna Eestis sellist kompleksi autistlikele inimestele ei ole, siis ehk on selle päeviku kirjutamine kasulik kasvõi ideede tekitamiseks.

Budapesti Autismi Ühing on koht, kus olen juuni alguseni praktikal. Tegemist on siiski ühe ainsama majaga Budapestis, mis võib väljast vaadates jätta tavalise elumaja mulje. Selles konkreetses majas asub eelkool- u 8 õpilast, põhi-keskkool- u 10 õpilast, täiskasvanute kool- u 8 õpilast. Maja ise on suurepärase ülesehitusega, ära on kasutatud keldrikorrus ja esimene korrus. Seal asub nii palju erinevaid väikseid ruume ja orvakesi, mis on ideaalne nende inimeste õpetamiseks. Just seetõttu, et kuna nad vajavad tihti omaette olemiseks ruumi, siis see on neile ka võimaldatud. Enamasti on õpilased kõik sügava või keskmise arengutasemega autistid, kellel on ka vaimne mahajäämus. On siiski ka paar kõrgelt funktsioneerivat autisti ja aspergerit. Erinevates osades on keskeltläbi 1 õpetaja kahe lapse kohta. Mõnel juhul timub õpe ka üks-ühele. Kõik lapsed on koolis u 8st 3ni.

 Praeguseks hetkeks olen kolm päeva seal kohal olnud. See nädal kulub ainult vaatlemise peale, et õppida inimesi paremini tundma. Esimesel päeval olin nn põhi-keskkoolis. Seal on u 8-10 last. Kõik on väga erineva tasemega autistid. Enamus siiski veedavad peamise osa oma päevast nö oma maailmas. Kõnet on vähe. Antud ühing on loodud orienteeruvalt 23 aastat tagasi ja ma usun, et pärast asutamist pole ka seda hoonet väga palju renoveeritud. Rahalised seisud on nii Ungari riigil kui ka selle inimestel kesised. Eelmisel aastal võeti ühingult ära ka riigipoolne toetus, mille tõttu peavad vanemad nüüd ise kooli eest maksma. See summa on lääneriikide teraapiamaksumustega võrreldes väike, kuid siin sööb tõenäoliselt neljandiku keskmise inimese sissetulekust. Siiski võrreldes Eestiga on olukord väga hea, sest kui vanemal on hea sissetulek, siis on tal võimalik oma lapsele võimaldada head ja intensiivset sekkumist. Pidades siinkohal siis silmas koolitööd eelnimetatud suhtes 8 tundi päevas.

Töö põhimõtetes lähtutakse väga tugevalt piktogrammide kasutamisest ja TEACCH metoodikast. Lapsed on heas mõttes nagu väiksed robotid selles süsteemis. Ja on näha, et neile väga meeldib selline korraldus. Igal lapsel on olemas oma
 väike töönurk, kus tal on laud, tool ja kolm seina, mis võimaldab tal segamatult õppida. Lisaks on igal lapsel oma isiklik takjakrõpsudega päevik, kus on iga päeva plaan olemas piktogrammide näol. Lisaks on igaühel kas väike diivaninurk, tugitool või siis riiuliga eraldatud lesimisnurgake, kus nad saavad oma vabal ajal rahuneda ja lõõgastuda. Ning lisaks on ruumis ka üks suurem laud, kus toimuvad grupitööd. Ja eraldi söögituba ja väike võimla. Hästi oluline on siinkohal välja tuua, et maja ei ole suur. Nappide vahenditega on väga hästi riiulite ja kardinakestega tekitatud sellised eraldi ruumid. Tavaliselt on lapsel seal lesilas väike madrats ja pleed ning padi ning kardin, mis selle muust ruumist eraldab. Vahel on väga naljakas kuulda kuskilt kardina tagant väikest laulmist või muud, mida üks väike tegelane tekitab. Siinkohal on oluline ehk välja tuua ka see, et kuna kogu päev on väga tugevalt struktureeritud, siis ei saa lapsed tundide kaupa seal lesilas olla, vaid selleks on kindel ajavahemik, nt 10 minutit, peale mida tuleb taas hakata õppima. Igal lapsel on ka väike taimer või äratuskell, mis võimaldab neil vastavaid ajavahemikke mõõta ja ennast uueks kava punktiks ette valmistada. Nii läheb kõik kava kohaselt ja ette arvatavalt. Kuna enamusel on vaimne mahajäämus, siis ei ole nende õppeülesanded ülearu keerulised. Lühidalt on need erinevad objektide sobitamisest või käelised tegevused, mida nad omaette juhendist lähtuvalt teevad. Ja piktogrammid on alati takjakrõpsuga nii, et neid saab ühest kohast teise panna. Seinte ja kappide küljes on seal palju takjakrõpse kleebitud. Selle kooliastme ehk kõige huvitavamaks lapseks on üks tüdruk, kelle üks vanematest on välismaalane. Nii oli ta väga õnnelik, et ma tulin, sest sai lõpuks kellegagi inglise keeles rääkida. Ungarlased räägivad peamiselt ainult ungari keelt. Väga vähesed räägivad inglise keelt ja veel vähesemad seda vabalt. Peamiseks põhjuseks näib olevat see, et kõik filmid ja sarjad on ungari keeles peale loetud ja nii ei kuulegi nad pea kunagi inglise keelt. Ega muid võõrkeeli oma tavakeskkonnas. See tüdruk on väga verbaalne ja ka kalenderarvutaja. Esimene kord kui kohtusime küsis ta pärast mu nime kohe mu sünniaja ja ütles, mis nädalapäevale see satub. Kahjuks ei olnud see õige. Tal on ääretult palju ehholaaliat. Kui alguses jääb mulje, et ta saab sinust aru ja oskab sinuga inglise keeles vestelda, siis kahjuks on see petlik, sest enamus kõnest on tal kuuldu järgi pähe õpitud ja ei näi tähendust omavat. Teised lapsed pigem häälitsevad ja laulavad omaette ja kui nendega rääkida, siis ütlevad ehk sõna. Üks poiss ümiseb minu meelest samasugust meloodiat nagu preester kirikus. Eile oli mul võimalus viibida algkoolis. Sealsed lapsed võitsid täielikult mu südame. Nad on samamoodi keskmise ja raske autismiga ja enamus mitte väga verbaalsed. Üks poiss oli selline nublum ja üliarmas. Oma käitumise poolest võiks öelda klassikaline autist. Oli väga kindlalt kinni oma rutiinides ja läks endast kergesti välja kui midagi muutus. Nii kaua kui kõik rutiinipäraselt kulges oli ta rahulik ja rõõmus. Seal grupis nägin seda, kuidas toimub hommikul kooli tulek. Igal lapsel on kolm riiulit, kus on piktogrammidega tähistatud erinevad kastid, kuhu tuleb oma riided panna. Lisaks on piktogrammi abi ka selles osas, mis järjekorras tuleb riided ära võtta. Sel viisil said kõik ise hakkama. Nägin, kuidas viidi läbi tol päeval kehalise tund. Seal oli kaks batuuti ja üks pallimeri, mis mõlemad olid poiste lemmikud. Ka kehalise tunnis toimus kogu tegevuse täpse kava järgi ja piktogrammide abil. Muul viisil ei saakski nendega kontakti ja üksteisele arusaadavaks teha. Usun, et üks asi, millest nendel lastel võiks tõesti ka nö puhkeajal kasu olla, on batuut. See peaks aitama ka üleerutunud ajutegevust oma rütmilisusega rahustada. Peamise premeerimisena kasutatakse sõnalist premeerimist ja väikseid maiuseid, mida laps saab valida. Maiused on väikesed ja on pandud plastmassist tööriistakohvrisse, kus on palju väikseid karbikesi. Järjekordne mugav ja hea lahendus. Seal sees on väikse lutsukomme, popkorni,soolapulki ja kummikomme. Täna olin enamuse päevast täiskasvanute koolis, kuhu kuulub u 8 täiskasvanud noort, u 25 aastased. Nad käivad koolis iga päev, päevakava on sarnane tavakoolile, kuid nende arengust ja võimekusest lähtuvalt on ülesanneteks 1 klassi taseme ülesanded. Kõige tublim on suuteline rahast aru saama, seda aeglaselt lugema ja poes käima. Paar tundi päevas toimub käsitöö tegemine, mille tulemusena loodud ehteid (pärlid ja vilditud) nad müüvad. Üks nendest on väga hea keeleliselt. Üks õpetaja ütles, et ta räägib inglise keelt. Täna temaga tutvudes oskas ta öelda mulle kohe paar sõna eesti keeles. Suurepärane tegelane. Lisaks aitas ta mul vahepeal ka õpetaja ungari keelset juttu „google translate“ stiilis tõlkida :)