Kohati on Budapestis elamine väga frustreeriv. Seda muidugi ainult juhul kui sa proovid jätkata oma tavapärast elu siin- nt käia trennis, külastada eriala raamatukogu ja teha muid taolisi igapäeva toiminguid. Enamus välistudengeid, keda olen siin nüüd kohanud, elavad õndsas teadmatuses, sest kulgevad peamsielt trajektooril ülikool-klubi-ühikas. Ungari on neljas riik, kus olen elanud ja selle bürokraatia ületab kõik senise. Kõige põhilisemaks probleemiks ja stressi allikaks on olnud siiani raamatukogu külastamine ja sealt raamatute laenutamine, mis mul siiani pole õnnestunud. Ühe ülikooli erinevate teaduskondade raamatukogud omavad kõik erinevaid süsteeme ja reegleid laenutamiseks- ainult selleks, et inimestel tööd oleks, tundub mulle. Ja nii ma olen sinna vahele kinni jäänud. Homme saab mu ülemus mulle laenutada nädalaks ühe raamatu! Milline õnn! Pean ütlema, et selle koha pealt on väga raske kohaneda, eriti kui tuled Eestist. Arvasin naiivselt, et lähen kohale, teen kaardi ja sealt edasi on nö vaba vesi...aga ei. Lisaks kui eestlane on harjunud, et enamus kaarte saab panna ID-kaardi "peale", siis siin on igaks asjaks olemas eraldi paberist kaardike ja veel lisakaart, mis tõendab, et sul võib olla see esimene kaart. Paljud ungarlased, nii mehed kui naised on suhteliselt äkilised ja agressiivsed, selle süsteemi ühte osa nuusutades hakkab mulle see mõistetav tunduma. Kui mingil põhjusel asi ei lähe nii nagu ametniku poolt lubatud, siis esimene soovitus on see, et proovi paar kõvemat sõna ütelda. Ehk siis pidevalt peaks agressiivne olema, mis just väga eestlase loomusega kokku ei lähe...pigem kannatame ära ja proovime siis uuesti :)
Nii et kokkuvõttes on süsteemi iga väikse osa jaoks olemas eraldi inimene või paar ja see, mida sulle lubatakse või internetis kirjutatakse ei vasta tihti tõele. Ja veel meeldib ungaralastele ka väga kaevelda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar