Muidu läheb kõik rahulikus rütmis. Töötan iga päev M-iga. Üks päev kui temaga koos õppisime, siis tundus korra, et ta loeb minuga arvude esimesi silpe kaasa, aga ma ei ole enam selles kindel. Et kas see oli tahtlik või kokkusattumus. Sest kui ta omaette jutustab, siis vahel nagu need "sõnad" sarnanevad numbritega. Igatahes teised õpetajad, kes seda pealt kuulsid olid ülierutunud :) Aga eks näib...
Praegu olen peamiseks suunaks võtnud tema võimalikult sagedase toomise "minu maailma". Peamiselt olen proovinud näiteks temaga kaasa rääkida või korrata tema lauseid, see peaks andma sellele natuke sotsiaalsema ja mängulisema elemendi, kui ta kuuleb seda minult ka. Üks päev naljatasime ühe kolleegiga, et ma olen M'ga nagu selline armas paar, kes õhtul laua taga süües oma päeva muljeid jagavad - olime parajasti koos laua taga lõunatamas ja "seletaisme koos". Võimalik, et see lähenemine tekitab rohkem meievahelist suhtlust ja ehk ta on siis ka rohkem nõus mind kordama.
uueks eesmärgiks temaga on ka see, et suurendad piktogrammide hulka, mida ta peaks igapäevaselt erinevates olukordades kasutama, hetkel ta valdab ainult kahte. See ülesanne omakorda tähendab, et tuleb igapäevaselt märgata erinevaid suhtlusolukordi, kus mingi piktogrammi abil saaks temalt suhtlemist nõuda.
Koolis on meil ka üks teine poiss, kes on igat pidi motoorselt väga kohmakas, lisaks on tal tehtud hiljuti ka operatsioon, mis korrigeerib ta X-jalgsust. See kõik tähendab, et ta lemmik tegevuseks on erinevate asjade laiali loopimine, aga ka see, et ta tahtmatult tihti müksab või astub pealt või kogemata hävitab teiste mänge. Oma jalaprobleemi tõttu ei suuda ta maas olles ka oma asendit reguleerida. M'ile on see kõik väga vastukarva, sest tema on motoorses mõttes väga võimekas ja tahab, et kõik oleks alati joont mööda. Kui teine poiss mingi vale nurga alla maas lamab, siis võib M'l sellest suur afektihoog tulla. Samas jälle on klassiruumid nii väiksed ja igatpidi ära kasutatud, et ei ole kohta, kuhu M saaks alati rahunema minna võ kuhu teda üldse õpetada suunama.Nii kaua kui ma suudan märgata esimesi ärritumise märke ja suunata ta kohe muu tegevuse juurde, see töötab, muidu mitte. Tavaliselt hakkab M selle peale käega vatsu pead taguma ja ei rahune enne kui olukord on temale sobivalt korrigeeritud. Sellisteks olukordadeks peaks tegelikult tervel meeskonnal olema üks ja kindel lahenduskäik, mida lapsega treenida. Kavõi kotttool nurgas, milleks samuti ei ole kahjuks ruumi. proovin seda oma kolleegidega arutada.
Allpool on pilt mänguvahenditest, mille sain kohalikust vanakraamipoest kokku 3€ eest. Olemas on nt Lotto mäng, mida saab hästi grupitöös kasutada. Siis veel väike taignarull, mis arendab plastiliini rullides nt kahe käe koostööd. Ning väikesed plastikust pulgakesed, mida saaks kuskile aukudesse toppida, taas peenmotoorika harjutamiseks. Ning muud mänguasjad lähevad videoga mudeldamise abil mänguoskuste õpetamiseks. Mõtlesin järgmisel nädalal sellega algust teha ja vaadata, kuidas läheb. Kuna M'l eesmärgipärast kõne ei ole, siis loodan, et ehk videote vaatamine võiks kuidagi seda parandada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar