33.

Viimastel päevadel on meie klassis olnud peale minu ainult üks õpetaja. Ja tema õlule on siis jäänud umbes 3 last. Kuna meie kool on Ungaris kõige parema tasemega autistlike laste õpetamises, siis toimub meil pea 2 korda nädalas koolitused. Neid viib tihti läbi aga meie klassi vanemõpetaja, mistõttu on klassi kohta veelgi vähem õpetajaid. Mina tegelen üldjuhul M’ga, aga kuna teised lapsed on üldiselt kõigi teiste õpetajate vastutada, siis tihti tuleb tegeleda pigem „tule kustutamise“ kui ennetusega. Üks päev tõesti ajas vihale mind see, kui M oli taas endast väljas, tõi too teine õpetaja välja ühe mängu, mida teise poisiga mängida, kuid mingil põhjusel see M’le ei meeldi. Kuna see õpetaja ei olnud sellest teadlik ja ei märganud ka M kasvavat ärritust, siis kujunes sellest välja kerge afektihoog. Suunasin M’i kohe järgmise ülesande juurde ja nii ta rahunes lõppkokkuvõttes kuskil 30 minutiga. Samas kui see õpetaja oleks kõige sellega üksi olnud, siis oleks ta sellise käitumisega endale ise probleeme juurde tekitanud. Seega on äärmiselt oluline, et spetsialistid nii kooli sees kui ka väljaspool omavahel suhtleksid. Praegusel hetkel, suuresti ehk keelebarjääri tõttu, töötame me üksteisele vastu, mis teeb mõned päevad eriti raskeks. Samas ma arvan, et on tegu lisaks ka põhimõttelise erinevusega, millest olen eelnevates postitustes juba kirjutanud.

Muidu on viimased päevad M’iga suurepäraselt läinud. Kui me koos kas õpime või mängime, siis ta on lihtsalt nii oivaliselt rõõmus ja naljakas, et sa ei saa muud teha kui naeratada. See on nii äge, kuidas eriti M ja üks teine natuke kohmakas poiss on mõlemad nii lapselikud ja ei hooli sellest, mis teised arvavad. Täna hommikulauas tegi see teine poiss söömise vahepeale mingeid naljakaid kung-fu harjutusi kätega ja M teiselpool lauda lisas mingid huvitavad pealiigutused sellele. Lihtsalt naera! Nende lastega on eriti tore koos olla kui vahel lähed nende maailmaga kaasa ja teed kas liigutusi või siis häälitsusi järgi :) ja see mõjub nii suurepäraselt ka teie omavahelisele kontaktile. Täiesti võimalik, et me näeme M’iga vahepeal täiesti lollakad koos välja, aga vähemalt meil on väga lõbus koos.

Lugesin ühest artiklist kuidas üks eesti lastaia erivajadustega laste rühma pikapäevaõpetaja ütles, et kui eestis muidu koolis on loovus maha surutud õppimisel, siis neil ainult üks suur loovus ongi seal.

Lisan siia lõppu veel pilte ülesannetest. Kui keegi soovib saada kirjutamise ülesandeid, mida olen teinud, aga siia postitada ei saa, siis kirjutage julgelt. Jagan hea meelega.

 Järgneva harjutuse juures on äärmiselt oluline see, et M oskab neid pärleid ritta panna nüüd ka lihtsalt nende sõnade järgi! Samas kui veel teismelisedki koolis teevad seda veel värvide järgi! Olen nii uhke ta üle!