32.

Mõned on juba seda videot FB vahendusel näinud, aga neile, kes veel mitte- siin see on. Väga hea näide sellest taaskord, kuidas kasutades ära lapse erihuvi on võimalik teda igasugu osades arendada:
http://www.huffingtonpost.com/2013/05/11/jacob-barnett-autistic-14-year-old-nobel-prize_n_3254920.html

Täna nägi üks teine vanemõpetaja ka kuidas M "tühi-täis" ülesannet tegi ja kaasa rääkis ja oli väga positiivselt üllatunud. Mainis, et M'il on rääkides kerge eesti aktsent juures :)

Üks kõige armsamaid asju M'iga koos töötamise ja tema autismi juures on just tema käitumine. Asi, mis mind alati muigama paneb on see kui ta puuksutab. Vahel ta katkestab oma batuudil hüppamise, teeb korraliku puuksu ja vaatab mulle otsa ja siis hüppab edasi. See on omamoodi väga lahe, kuidas ta ei saa aru, et see on sotsiaalses mõttes ebakohane käitumine ning ta ei tee ka mitte midagi, et seda kuidagi varjata. Ja teine on muidugi see, kui talle midagi väga meeldib, näiteks see sama batuudil hüppamine või suurel fitpallil akrobaatika tegemine, siis ta läheb sellesse nii sisse ja kilkab kogu südamest ja rõõmustab kogu oma kehaga, et sa ei saa muidu kui naeratada. Sa lihtsalt näed, kuidas ta kogu keha võnkleb rahulolust selle tegevuse pärast.